’’Noh, jalg terve vä? Käisid arstil ära vä?’’ Küsis Ints mõnitavalt.
Kubjase hingamine muutus valjemaks.
’’Nutsid ka vä?’’ Küsis Ints jälle. Järsku Kubjas karjatas:
’’Kuhu kurat te kogu mu toidu viisite?’’
’’Millest sa räägid,’’ küsis Ints, ’’meie pole su majas käinud.’’
Kubjas virutas Intsule karguga vastu külge ja käratas:
’’Ära valeta sa midagi, kes muu see olla võis?’’
Vahepeal oli Kaktus oma venna kapist teki seest välja veeretanud ja nad vaikselt roomasid trepi poole. Kaktus ägises vaikselt:
’’Torm pidi tulema ju, miks sa raisk surnud pole?’’
Kubjas käratas:
’’Mingit kuradi tormi pole, kobige siia ja tooge mu vara tagasi!’’
Nad seisid seal vaikuses paar minutit. Lõpuks Kubjas pööras end ümber ja hakkas kodu poole kargutama. Enne uksest väljumist ütles veel:
’’Olgu mu asjad tagasi kella kolmeks või ma kutsun politsei!’’
Kaktus ja Manivald olid lõpuks jalad alla saanud, ning hakkasid Kubjaselt varastatud asju kärusse viima. Ints läks õue jalutama, talle töö ei istu. Suurest tammest möödudes märkas Ints Nigardit puu otsas.
’’Noh, mis sa seal üleval teed?’’ küsis Ints sõbralikul toonil, ning hakkas üles ronima. Nigard oli kahe oksa vahele kinni jäänud. Ints võttis ta sealt õrnalt ära, too hüppas alla, ning hakkas õnnelikult maja poole hõljuma. Ints istus oksal, vaatas ringi ja märkas linnupesa. Ta tõusis oksale püsti, ning nägi napilt pesa sisse. Seal ei olnud midagi.
Vahepeal olid Kaktus ja Manivald Kubjase juures ära käinud. Manivaldil oli nina verine, Kaktusel oli sinine kopsik juustes kinni. Ints küsis hämmeldunult:
’’Mis juhtus?’’
Kaktus mossitas ja vaatas kurvalt maha, Manivald pomises:
’’Hulluks läks’’
’’Tal ka igav,’’ lausus Ints kerge muigega, ning heitis murule pikali.
Manivald küsis murelikult:
’’Mida me täna sööme?’’
Kaktus pakkus välja, et nad võiksid kõik koos linna minna, mõnes hotellis peatuda, restoranis süüa ja muuseumides käia.
Ints tõusis järsku istukile, ning küsis:
’’Linna? Kas me lähme linna? JEEAAAHH!’’, ning hakkas hullunult ringi jooksma.
Nad pakkisid oma seljakotid valmis, ning otsustasid hommikul teele asuda.
Kubjase hingamine muutus valjemaks.
’’Nutsid ka vä?’’ Küsis Ints jälle. Järsku Kubjas karjatas:
’’Kuhu kurat te kogu mu toidu viisite?’’
’’Millest sa räägid,’’ küsis Ints, ’’meie pole su majas käinud.’’
Kubjas virutas Intsule karguga vastu külge ja käratas:
’’Ära valeta sa midagi, kes muu see olla võis?’’
Vahepeal oli Kaktus oma venna kapist teki seest välja veeretanud ja nad vaikselt roomasid trepi poole. Kaktus ägises vaikselt:
’’Torm pidi tulema ju, miks sa raisk surnud pole?’’
Kubjas käratas:
’’Mingit kuradi tormi pole, kobige siia ja tooge mu vara tagasi!’’
Nad seisid seal vaikuses paar minutit. Lõpuks Kubjas pööras end ümber ja hakkas kodu poole kargutama. Enne uksest väljumist ütles veel:
’’Olgu mu asjad tagasi kella kolmeks või ma kutsun politsei!’’
Kaktus ja Manivald olid lõpuks jalad alla saanud, ning hakkasid Kubjaselt varastatud asju kärusse viima. Ints läks õue jalutama, talle töö ei istu. Suurest tammest möödudes märkas Ints Nigardit puu otsas.
’’Noh, mis sa seal üleval teed?’’ küsis Ints sõbralikul toonil, ning hakkas üles ronima. Nigard oli kahe oksa vahele kinni jäänud. Ints võttis ta sealt õrnalt ära, too hüppas alla, ning hakkas õnnelikult maja poole hõljuma. Ints istus oksal, vaatas ringi ja märkas linnupesa. Ta tõusis oksale püsti, ning nägi napilt pesa sisse. Seal ei olnud midagi.
Vahepeal olid Kaktus ja Manivald Kubjase juures ära käinud. Manivaldil oli nina verine, Kaktusel oli sinine kopsik juustes kinni. Ints küsis hämmeldunult:
’’Mis juhtus?’’
Kaktus mossitas ja vaatas kurvalt maha, Manivald pomises:
’’Hulluks läks’’
’’Tal ka igav,’’ lausus Ints kerge muigega, ning heitis murule pikali.
Manivald küsis murelikult:
’’Mida me täna sööme?’’
Kaktus pakkus välja, et nad võiksid kõik koos linna minna, mõnes hotellis peatuda, restoranis süüa ja muuseumides käia.
Ints tõusis järsku istukile, ning küsis:
’’Linna? Kas me lähme linna? JEEAAAHH!’’, ning hakkas hullunult ringi jooksma.
Nad pakkisid oma seljakotid valmis, ning otsustasid hommikul teele asuda.
