Kell oli 6. Manivald ärkas Kubjase kuke kiremise peale üles. Ints
magas, pea voodi jalutsis, üks jalg manivaldi näos. Järsku virutas ta
ilge matsu talle keset nägu. Manivald kargas voodisse püsti, ninast veri
purskamas.''Mida kuradit see veel tähendama pidi?''
Ints ärkas ehmatusega ja libises voodist maha. Uimaselt silmi hõõrudes ja istukile tõustes küsis ta:
''Mida sa ajad?''
''Sa virutasid mulle jalaga näkku!''
''Ah ma vahel tõmblen, unes. Küll pulmadeks paraneb ära.''
Ta
pani püksid jalga ja hüppas aknast õue. Mõnus kastene muru kõditas
jalataldu. Kaugusest paistis udu. Kubjas tatsas oma hoovis kummikutega
ringi, vedas mingeid pangesi. Lüpsis lehma vist.
Kaugelt udu seest liikus mingi asi lähemale. Ints kissitas silmi ja üritas aru saada, mis imeloom seal liigub.
''NIGARD!'' Tundis Ints järsku ära ja pistis tema poole jooksma.
''Nigardnigardnigardnigardnigard!!!''
karjus ta suurest rõõmust, libastus murul ja lendas vastu maad,
kuid see teda ei peatanud, jooksis mööda kruusateed rõõmsalt oma mullase näoga. Nigard
hüppas talle sülle.
''Oh Nigard, kus sa nii kaua olid?''
---
Lõuna,
Ints istus köögipõrandal, endal kivid varvaste vahel, mängis Nigardiga.
Manivald küpsetas õunakooki. Kaneeli lõhn täitis köögi.
Pärast pikka vaikust lausus Ints:
''Tahaks tomatit...''
''Mine küsi Kubjase käest.''
''Lähengi nah.''
Ta keksis Kubjase hoovi. Aknast oli näha kuidas kubjas keetis midagi
suures pajas. Ints astus ilma koputamata tuppa sisse ja hüüdis:
''Noh, tere naabrimees! Tulin küsima, kas sul tomatit oleks anda?''
Kubjas
ehmatas poolsurnuks ennast. Rahunedes ütles, et endalgi vaja minna
turule tomatit ostma, sest oma kasvuhoone põles maha, aga ei saa, kuna
hetkel kokkamine pooleli.
''Mis sa sääl vaaritad siis?'' küsis Ints ja kiikas üle pajaääre.
''Pudulojustele lobi.''
Ints ohkas kurvalt ja hakkas juba kodu poole astuma, kuni Kubjas hüüdis:
''Oota! Keeda sina lobi edasi, ma lähen käin ruttu hobuvankriga turul ära, ostan sulle kah ühe kobara tomateid.''
''Diil!''
Ints kaes korra paja sisu üle, võttis akna all köögilaua taha istet, ning vaatas unistavalt aknast välja. Märkamatult möödust tund. Ta jälgis kuidas Manivald õues tegutses.
Manivald viskas vaiba üle kaevukoogu tala, peksis seda natuke nuiaga nii, et ta kadus korra tolmupilve sisse ära, siis hakkas kaevust vett välja vinnama, kuid tõmbas liiga suure hooga, nii et pang pea kohale lendas ja vesi kõik vaiba peale sadas. Ta võttis ruttu vaiba äärest kinni, et võimalikult palju vett maha kallutada, aga vaip kukkus peale talle ja ta mattus sinna alla. Natuke rabeles, ning kui end lõpuks vabaks päästis, märkas et ta särk on läbimärg ja vaip sopane. Ta heitis särgi seljast, ning see lendas tuulega kaevu sisse. Samal ajal kui ta pika toikaga seda välja üritas koukida, saabus Kubjas koju tagasi, Ints jõllitas kuidas Manivald oma tagumikku upitab, suunurgast ila jooksmas, kui järsku märkas Kubjast, kes oma hobuseid talli viis.
''TÜRA, ma pidin lobi valvama ju!''
Ta jooksis ruttu pliidi poole ja vaatas patta sisse. Kaerahelbed olid ära kõrbenud, ning pealt krõbedaks muutunud. Ta sonkis puulusikaga seal sees natuke, mätsis vedelama osa pealepoole, et aru poleks saada, pühkis näo ilast puhtaks ja seisis ukse juures, lai naeratus näol.
''Noh, ja saidki hakkama!'' hüüdis Kubjas rõõmsalt ja ulatas Intsule suure kobara värskeid tomateid.
''Tänks, vana,'' ütles Ints ja pani kodu poole jooksu. Kubjas pani käed puusa, vaatas talle järgi ja raputas naerdes pead.
''See Ints hakkab mulle täitsa meeldima juba. Asjalik tüdruk.''
Manivald seisis tusase, sopase näoga kaevu juures, ning väänas oma särki välja. Ints jooksis oma tomatitega, haaras Manivaldi kaasa ja ruttas tuppa.
''Nonoh, mis nüüd lahti?''
''Kubjas tuleb mõrvama.''
Nad lukustasid ukse ja kuulatasid akna ääres. Ints piilus binokliga kubjase maja poole. Too laamendas köögis, pada oli külili põrandal maas, kõrbenud rupskid voolasid mööda vaipa.
